Komprende sistema legál Austrália nian: lei sira, tribunál sira no asesu ba asisténsia legál

Australia Explained: Australian Legal System

Igualdade iha lei nia oin no justisa maka prinsípiu báziku rua ne'ebé maka observa iha sistema legál Austrália nian. Source: Moment RF / Rae Allen/Getty Images

Get the SBS Audio app

Other ways to listen

Ita-boot hatene sistema legál Austrália nian? Hanesan federasaun ida hosi estadu neen no teritóriu rua, Austrália iha lei sira ne'ebé aplika nasionalmente, no mós lei sira ne'ebé espesífiku ba jurisdisaun ida-idak. Australia mos iha estrutura paralelu hosi tribunál federal no estadu nian. Importante tebes atu aprende báziku sira kona-ba oinsá sistema legál funsiona, komprende lei sira Austrália nian to'o asesu ba asisténsia legál.


Pontu Chave sira:
  • Tipu lei oioin ne'ebé governa Austrália maka lei estatutu ne'ebé halo hosi parlamentu, lei delegadu ne'ebé halo hosi governu, no lei komún ne'ebé halo hosi tribunál sira.
  • Ita-nia sistema legál ho konjuntu paralelu rua hosi lejislasaun no tribunál sira, reflete faktu katak Commonwealth Austrália nian maka federasaun ida hosi estadu no teritóriu sira.
  • Iha opsaun oioin atu hetan asesu ba konsellu no apoiu legál, la haree ba ita-boot nia sirkunstánsia finanseira.
Atór no instituisaun hotu-hotu ne’ebé envolve iha sistema legál Austrália nian funsiona ho maneira ida ne’ebé serve estadu direitu.

William Partlett, Profesór Asosiadu iha Eskola Direitu Universidade Melbourne nian, esplika "Estadu direitu signifika katak lei aplika hanesan ba ema hotu-hotu, ida-ne'e aplika hosi tribunál sira ne'ebé imparsiál no independente no... pasa iha maneira prosesuál".
Australia Explained: Australian Legal System
Dr Partlett esplika, Konstituisaun maka dokumentu legál fundamentál Austrália nian, ne'ebé estabelese estrutura governu Australia nian, inklui prosedimentu parlamentár sira hodi kria lejislasaun. Credit: Kokkai Ng/Getty Images
Lejislasaun aprova hosi parlamentu, ne'ebé koñesidu hanesan Aktu sira Parlamentu nian, refere hanesan 'lei estatutu nian', maibé lei sira mós halo liuhosi interpretasaun tribunál nian ba estatutu sira.

Dr. Partlett hatete “Austrália, hanesan Reinu Unidu, Hong Kong, Nova Zelándia, no parte barak hosi Impériu Britániku uluk nian, iha sistema lei komún ida. Ida-ne’e signifika katak fonte prinsipál ba lei maka estatutu ne’ebé nu’udar lei ne’ebé pasa hosi Parlamentu. Tribunál sira bele kria saida maka hanaran 'lei jurisprudénsia/ case law' ne'ebé bele sai saida maka ita hatene hanesan 'lei komún/ common law' no lei komún bele sempre hetan substituisaun hosi estatutu".

Nia hatutan " ida-ne'e interasaun ida entre judisiáriu independente ida ne'ebé aplika lei no bele kria jurisprudénsia/case law. Maibé fonte fundamentál norma nian maka parlamentu no kriasaun estatutu sira nian.”
Australia Explained: Australian Legal System
Iha Austrália, bainhira desizaun tribunál nian halo ona ba kazu ida, entaun desizaun ida-ne'e sei kaer metin/binding/vinkulativu ba tribunál inferiór sira iha futuru iha aplikasaun lei ida ne'e, aunanser Parlamentu muda lei ida ne'e. Credit: RUNSTUDIO/Getty Images
Iha mós lejizlasaun 'delegadu,' ka subordinadu, ne'ebé halo hosi governu ezekutivu.

Porezemplu, ministru sira halo lei sira iha forma regulamentu sira tuir autoridade hosi Lei Parlamentu nian.

Lei no tribunál sira federal no estadu nian

Iha Austrália, lei balu aplika iha nasaun tomak, enkuantu sira seluk la hanesan iha jurisdisaun sira.

Chris Stone hosi Komisaun Servisu Legál hosu South Australia nian hatete " Iha área sira ne'ebé maka governu federal hetan autoridade eskluzivu atu lejisla tuir Konstituisaun, areas sira ne'e mak hanesan kazamentu no divórsiu, tributasaun, defeza, kestaun sira ne'ebé envolve negósiu estranjeiru, migrasaun,"

"Tanba ne'e maka se ita-boot liga ho asuntu sira hanesan hetan vistu atu vizita ka atu hela iha Austrália, ida ne'e iha ligasaun ho lei Commonwealth, laos lei estadu nian.

" Ezemplu komún ida hosi lejislasaun ne'ebé muda depende ba ita-boot nia estadu ka teritóriu maka lei sira kona-ba tráfiku estrada nian.

Sr. Stone hatete “Iha South Australia, iha Lei Tránzitu Estrada nian, maibé ida-ne'e aplika de'it iha ne'eba. Se ema ruma, porezemplu, ba Victoria, entaun sira tenke kumpre lei relevante sira kona-ba lori karreta iha Victoria. Ne'e maka lei estadu nian".
Australia Explained: Australian Legal System
Maioria kazu kriminál sira trata hosi tribunál estadu no teritóriu nian iha Austrália. Credit: Light Bulb Works/Getty Images
Sistema federal Austrália nian mós reflete iha nia estrutura tribunál sira, ho tribunál sira ne'ebé funsiona iha sistema ierárkiku, no Tribunál Supremu ne'ebé serve hanesan fórum finál ba rekursu sira.

Dr. Partlett fornese ezemplu balu.

“Seksaun ketak ida iha jurisdisaun federal nia laran maka Tribunál Família nian tanba lei família nian iha Austrália iha jurisdisaun nasionál.

"Iha nivel estadu, ita iha tribunál lubuk ida, tribunál Majistradu sira, Tribunál Kondadu, Supremu Tribunál, Tribunál Rekursu, no seluk tan, ne'ebé trata kona-ba implementasaun lei estadu nian. Tribunál Supremu tau matan ba tribunál federal sira no sira ne'ebé iha nivel estadu nian.

Greg McIntyre SC, Prezidente-Eleitu Konsellu Direitu Austrália nian, esplika ” Bainhira ko'alia kona-ba lei kriminál, maioria asuntu sira trata iha nivel estadu ka teritóriu nia laran. Prosesu legál sira normalmente hahú hosi estadu iha kazu kriminál sira".

“Normalmente, servisu polisia sei halo investigasaun ba krime, depois sira refere ba Diretor Ministeriu Publiku, no Diretor mak deside atu prosesa ema ida ne'e ka lae.

” Ida-ne'e la'ós kazu iha kestaun legál sira kona-ba disputa sira entre indivíduu sira no/ka organizasaun sira.

Australia Explained: Australian Legal System
Kazu lei sivíl sira mak hanesan; disputa ne'ebe mosu husi violasaun kontratu, asidente veíkulu motorizadu, kazu kompensasaun traballadór no disputa propriedade. Credit: Lighthousebay/Getty Images
"Sistema sivíl la envolve governu nu'udar motór prinsipál ba prosesu sira. Reklamante ida lori kazu ida ba tribunál iha ne'ebé remédiu maka ida kona-ba estragu ka indemnizasaun.”

Asesu ba asisténsia legál

La hanesan ho kazu sivíl sira, asuntu kriminál sira hetan prioridade iha servisu asisténsia legál/
ne'ebé hetan subsídiu hosi governu, ida ne'e inklui Komisaun sira ba asisténsia Legál nian iha estadu no teritóriu ida-idak no eskema sira asisténsia finanseira legál Commonwealth nian.

“Bainhira ema ida hetan risku ba prizaun, sira hetan prioridade aas liu atu hetan asisténsia legál, ka iha direitu família nian iha ne'ebé ema sira iha rekursu limitadu. Iha reklamasaun sivíl sira iha ne'ebé ema sira buka kompensasaun ba buat ruma, jeralmente susar atu hetan asisténsia legál.

" Bainhira kontrata advogadu ida atu reprezenta ita-boot iha kazu ida, importante tebes atu verifika validade hosi sira nia kredensial sira. Ida ne'e hare hanesan pratika normal ka diak ida".

Sr. McIntyre hatete "Pratikante legál hotu-hotu iha obrigasaun atu iha sertifikadu prátika atuál tuir regulamentu sira ne'ebé aplika iha estadu no teritóriu ida-idak".

Sertifikadu prátika nian fó sai hosi órgaun estatutáriu sira iha jurisdisaun ida-idak.

“Ita-boot bele verifika iha sira nia website se ema ne'ebé ita-boot iha komunikasaun iha sertifikadu prátika no laiha deskualifikasaun ruma kona-ba ida-ne'e. Ita-boot mós bele hetan informasaun ne'e hosi Asosiasaun Advogadu sira no Sosiedade Advogadu sira iha estadu no teritóriu ida-idak.”
Australia Explained: Australian Legal System
Sr.McIntyre hatete, Iha empreza advogadu balun ne'ebé trata kazu sira ho baze la manan - la selu, partikularmente iha asuntu sira kona-ba ema ne'ebe hetan kanek husi kazu asidente veíkulu motorizadu no kazu sira kompensasaun traballadór nian. Credit: Jacobs Stock Photography/Getty Images
Advogadu no empreza advogadu balu fornese asisténsia pro bono ka gratis ba asuntu balu bainhira ema balun la elejivel ba asisténsia legál ne'ebé finansia hosi estadu.

Iha mós sentru legál komunitáriu sira iha nasaun tomak, inklui Servisu Legál Feto nian/ iha estadu no teritóriu ida-idak, espesializadu atu fo fornese apoiu legál ba kazu violénsia família nian.

Komisaun Asisténsia Legál sira iha Australia iha subsídiu limitadu atu kobre kustu reprezentasaun legál nian ba kazu sira ne'ebé elijivel hosi sira ne'ebé labele selu taxa komersiál sira.

Maibé, Sr. Stone hosi Komisaun Servisu Jurídiku SA nian hatete katak dala barak asisténsia legál la'ós kona-ba reprezentasaun no iha servisu sira ne'ebé asesivel ba ema hotu.

"Maioria Komisaun sira Asisténsia Legál nian iha Austrália sei fornese asisténsia seluk, hanesan konsellu ba ema sira ne'ebé la dependente ba subvensaun asisténsia legál nian."
Australia Explained: Australian Legal System
Ema hotu-hotu iha asesu ba konsellu no informasaun kona-ba sira-nia matéria legál husi Komisaun Asisténsia Jurídika iha sira-nia hela-fatin ho gratuita. Credit: Thurtell/Getty Images
Iha asuntu kriminál ka sivíl ki’ik sira, hanesan bainhira disputa multa iha tribunál ka ba disputa sivíl kona-ba osan ki’ik liu, ema bele hili atu aprezenta iha tribunál hodi reprezenta sira-nia an lahó advogadu.

"Maibé ha'u sempre enkoraja ema sira atu hetan konsellu ruma molok trata asuntu ne'e mesak ka ba tribunál."

Sr. Stone hatete, hetan konsellu legál importante no rekomenda tebes, liuliu se ita-boot ladún hatene sistema legál Austrália nian.

“Saida maka ha'u hatene, hosi esperiénsia barak ne'ebé ha'u trata ho ema sira ne'ebé mai iha Austrália hosi nasaun no kultura oioin, maka sira bele iha komprensaun oioin kona-ba oinsá sistema legál sira funsiona.

“Ema balun iha esperiénsia aat tebes iha fatin seluk ne'ebe sira hela ba antes, no ida-ne'e dala barak influensia sira nia aprosimasaun ba lei no prosesu legál. Tanba ne'e mak hetan konsellu kona-ba oinsá sistema legál funsiona iha Austrália sempre sei azuda tebes sira atu komprende ho diak liu tan".

Servisu oioin ne'ebé finansia hosi governu bele ajuda ema sira ho kestaun legál sira.

Visita ba lista komprensivu ida kona-ba fornesedór asisténsia legál sira, inklui komisaun Asisténsia Legál no servisu legál espesialista ba violénsia doméstika.

Share