Komprende no konhese liu tan matenek hosi medisina tradisionál ema Indíjenu sira nian

Debbie Watson.jpg

Traditional healer Debbie Watson

Get the SBS Audio app

Other ways to listen

Povu Aboríjene no povo Ilhas do Estreito de Torres sira moris ona durante tinan rihun ba rihun, sira moris ho sustentável no armonia, tanba sira nia koñesimentu klean no protesaun ba sira nia Nasaun. Ida-ne'e inklui prátika aimoruk sira nian, ne'ebé maka mistura entre aimoruk ne'ebe mak bele hare ka kaer no mos ida ne'ebe mak liga ho espirituálidade. Iha epizódiu ida-ne'e ami sei koalia kona-ba oinsá komprensaun no respeitu ba aimoruk tradisionál ema indíjenu sira nian, bele oferese hanoin sira ne'ebé iha valór hodi hasa'e efikásia no inkluzividade hosi ambiente kuidadu saúde iha ohin loron nian.


Pontu Chave sira:
  • Ba ema sira hosi Nasaun premeiro ka ema rai nian sira, kestaun saúde sai hanesan konseitu olístiku ida, ne'e katak interasaun kompleksu ida hosi moris-di'ak fíziku, emosionál, sosiál no espirituál.
  • Medisina tradisionál maka mistura ida hosi buat ne'ebé tanjível no espirituál.
  • Kuradór tradisionál sira hetan sira nia koñesimentu no abilidade kura nian hosi jerasaun ba jerasaun.
  • Medisina tradisionál no medisina modernu bele serbisu hamutuk no oferese tratamentu ne'ebé sensivel liu ba sira nia problema.
Ba povu rai-nain sira, asuntu saúde laos deit kona-ba sira laiha moras ka iha moras. Maibe, ba sira ida-ne'e konseitu olístiku ida ne'ebé karakteriza hosi interasaun kompleksu hosi aspetu fíziku, emosionál, sosiál no espirituál hosi moris-di'ak.

Tanba ne'e, medisina tradisionál ema indijenu sira nian, la'ós foka de'it ba tratamentu moras fíziku sira, maibé mós buka atu halo ekilíbriu entre dimensaun oioin moris-di'ak nian.

Dr Alana Gall, feto rai-nain Truwulway ida hosi northeast coast Lutruwita nian, iha paixaun ba ai-moruk tradisionál dezde nia sei ki'ik.

Nia dehan "Iha uma, ami sempre uza ai-moruk naturál oioin no prátika oioin, nune'e serimónia oioin no espiritualidade sai hanesan parte boot ida hosi ha'u nia moris."
Dr Alana Gall.jpg
Dr Alana Gall

Dr.Alana hanesan peskizadór pós-doutoramentu ida iha medisina naturopátika husi Universidade Southern Cross no kaer knaar hanesan advokasia oioin, inklui diretora ba medisina tradisionál ema indíjenu sira nian ba Koligasaun Medisina Tradisionál, Komplementár no Integrativa (TCI).

Nia hatete katak terminolojia "ai-moruk ai-laran nian", ne'ebé dalabarak uza troka malu ho ai-moruk tradisionál, bele limita ema nia komprensaun kona-ba saida maka ai-moruk tradisionál.

Ema barak iha tendénsia hanoin buat sira ne'e hanesan aimoruk hodi hemu, kose ba isin no uza ba chupa.
Maibé nia esplika, "ami nia ai-moruk laos deit hare ba buat hirak ne'e,".

"Ai-moruk tradisionál bele inklui serimónia kura nian, ai-moruk ba espirituál, no kuradór tradisionál sira."

Ami mós haree ami-nia nasaun, ami-nia rai sira, hanesan kuradór ida mós. Ami mós iha nasaun ida kona-ba aimoruk. Maibé atu sustenta buat sira-ne'e hotu maka ida ema ko'alia beibeik agora, maka hanesan ami-nia maneira sira atu hatene, fo sai no halo.
Dr Alana Gall

Kuradór tradisionál sira

Debbie Watson hanesan feto ngangkari ka kuradór tradisionál Aboríjene nian ida husi Pipalyatjara iha rai Aṉangu Pitjantjatjara Yankunytjatjara (APY) husi South Australia.

Kuradór Ngangkari sira ajuda atu aliña fali espíritu, ne'ebé sira haree hanesan komponente sentrál hosi ema nia isin.

"Ha'u kura ema ho ha'u nia liman. Ha'u haree iha laran no sente sira nia enerjia no saida maka iha sira nia laran, no ha'u mós serbisu ho espíritu."

Sra. Watson esplika katak se espíritu ne'e desloka ka taka, ida-ne'e bele hamosu moras, ansiedade, no sintoma sira seluk.

Nia hatete "Espíritu labele hetan kanek,".

Abilidade atu kura ema sira hatutan hosi jerasaun ba jerasaun.

Sra. Watson mai hosi liñajen naruk ida hosi kuradór sira. Nia aprende nia abilidade ida-ne'e hosi nia aman bainhira nia sei kiik.

Nia hanorin ha'u atu sai kuradór, kuradór forte."
Debbie Watson 2.jpg
Debbie Watson
Sra. Watson maka diretora no ko-fundadora ida husi Aṉangu Ngangkaṟi Tjutaku Aboriginal Corporation (ANTAC) , asosiasaun kuradór Aboríjene dahuluk nian iha Austrália.

Organizasaun la'ós lukrativu ne'e apoia no mantein prátika ne'ebé iha ona sékulu barak, enkuantu fornese servisu kura nian ba ema Aboríjene no la'ós Aboríjene sira.

Dr. Francesca Panzironi hanesan ko-fundadora no CEO ida husi ANTAC, ne'ebé iha background ba lei internasionál direitus umanus nian.

Ninia kuriozidade kona-ba medisina tradisionál Aboríjene no lakuna iha literatura lori matenek-na'in italianu ida ne'e atu " hatene liu tan buat ne'ebe mak nia la hatene".

Nune'e hafoin liga ho ngangkaris sira iha South Australia no konsulta ho komunidade, Dr. Panzironi realiza katak presiza ka iha nesesidade tebes ba servisu sira hanesan ne'e atu sai asesivel liu ba ema hotu.
Dr Panzironi and Debbie Watson.jpg
From left, Dr Francesca Panzironi and Debbie Watson
Ema hakarak duni ida ne'e no ida ne'e la'ós de'it teoria deit. Ema sente di'ak duni no ema presiza buat hirak ne'e.
Dr Francesca Panzironi
Ohin loron, ANTAC nia servisu ba kura tradisionál asesivel ba públiku, hosi servisu saúde nian to'o servisu koresaun nian no instituisaun sira seluk ne'ebé iha interese atu aprende no esperiénsia ida-ne'e.

Dr Panzironi hatete " Enkuantu kura tradisionál la troka modelu biomédiku, "ida-ne'e bele serbisu hamutuk" no oferese tratamentu ne'ebé sensivel liu ba ema nia problema sira.

"Ida ne'e bele serbisu hamutuk"

Brett Rowling hanesan desendente ida hosi ema Bungoree no Matora, no kímiku analítiku ida, hatete katak medisina tradisionál no medisina modernu, maski parese opostu ka la hanesan, bele kompleta malu, hodi permite pontu-de-vista rua ne'ebé diferente no úniku.
Ida, ne'e ami nia istória orál, hanorin ho morál sira no segredu sira, no iha parte seluk maka maneira serbisu ema mutin nian, ne'ebe iha dadus no análize. Sira rua la hanesan, maibé maneira rua ne'e bele kompleta malu.
Brett Rowling
Porezemplu, parasetamol bazeia ba dadus no análize siénsia modernu nian, maibé medisina tradisionál, ne'ebé maka hatutan ona hanesan istória orál, bele mós funsiona hanesan ho efetivu, fó hanoin ba ita katak rua ne'ebé diferente, maibé kompleta malu.
Brett Rowling.jpg
Brett Rowling
“Ami komesa ona dezde inísiu tempu uluk. Ami iha buat hotu. Ami la hein ema mutin sira atu to'o iha ne'e hodi esplika oinsá buat sira ne'e tenke la'o. Ami iha ona buat sira-ne'e hotu, ai-moruk oioin, no téknika sira.”

Sr. Rowling hatete katak to'o ona tempu atu "hamoris servisu ne'e ida-ne'e no hatudu ida-ne'e ba ema hotu iha mundu ne'e.

Dr Gall hatete "Iha buat barak tebes ne'ebé ema iha mundu bele hetan benefísiu hosi koñesimentu ida-ne'e.

“Iha Austrália, ami maka kultura ne'ebé tuan liu iha planeta ida-ne'e. Entaun iha matenek sira ne'ebé ami iha, kona-ba oinsá atu tau matan ba rai, kona-ba oinsá atu halo ai-moruk iha maneira sira ne'ebé ami halo ona dezde uluk kedas.

Se ami aproveita koñesimentu ne'e, entaun ami bele halo diferensa iha problema sira ohin loron nian, hanesan estirpe mikrobiu sira ne'ebé rezistente ba antibiótiku, esplika Dr. Gall.

Siénsia modernu mós bele fornese dadus no análize nesesáriu sira hodi verifika seguransa hosi ai-moruk tradisionál sira.

Protesaun ba koñesimentu

Maibé, lahó protesaun loloos iha fatin ba koñesimentu ida-ne'e, komunidade balu seidauk sente konfortu atu fahe sira nia koñesimentu, no iha senáriu aat liu, lia nain sira mate, lori koñesimentu ne'e ho sira, esplika Dr. Gall.

“Realidade maka ami nia koñesimentu la hetan protesaun. Ne'e signifika katak la seguru ba ami atu fó sai koñesimentu ne'e ho livre.”

Nia hatete katak empreza farmaséutiku, kosmétiku no agríkola sira bele hasai koñesimentu ne'e, komersializa no hetan lukru maka'as.

Konsekuentemente, ema sira ne'ebé maka iha koñesimentu ida-ne'e bele la hetan asesu no hetan benefísiu hosi ida ne'e, ne'ebé mós hamosu preokupasaun ema rai nain sira nian kona-ba sustentabilidade, nia hatutan.

Dr. Gall nia objetivu ba tempu naruk maka atu iha sistema ne'ebé estabelese iha fatin, atu nune'e koñesimentu ida-ne'e bele fahe no benefísiu ba saúde ema hotu iha mundu ne'e.


Share