Produsaun Enerjia husi Biogas iha Timor-Leste.

Ismenio Martins Da Silva, empresario timoroan ne'ebe hanesam ema premeiru ne'ebe hahu produsaun enerjia biogas ho fahi nia ten

Ismenio Martins Da Silva, empresario timoroan ne'ebe hanesam ema premeiru ne'ebe hahu produsaun enerjia biogas ho fahi nia ten Credit: Ismenio Martins Da Silva

Get the SBS Audio app

Other ways to listen

Hanesan nasaun foun ne’ebe mak foin hetan independente dekade rua liu ba, desenvolvemenentu iha setor infrastrutura fisiku no mos ba umanu nian kontinua sai hanesan prioridade ba governu no mos ba nia setor privadu sira iha Timor-Leste. Desenvolvementu ida ne'e, dala barak hetan mos apoiu husi organizasaun internasional no nasional sira. Iha tempu hanesan, joven timoroan sira mos hare potensialidadi iha rai laran hodi kome sa hari'i negoisu iha setor oi-oin. Ida ne'e inkluido Ismenio Martins Da Silva, ne'ebe hatete nia mehi no planu husi iha tempu uluk kedas, atu halo buat ruma iha setor area hortiklutura no pekuaria nian. Inisiativu ida ne'e mosu ho intensaun atu hadia liu tan ekonomia, ambiente nasaun nian, aumeismo tempu mos bele inspira ema seluk atu kontribui mos. Ho idea ida ne'e, iha tinan 2021, nia hamosu produsaun enerjia biogas ne'ebe hanesan premeiru produsaun iha Timor-Leste.


Istoria kona-ba ideia atu hari'i negosiu rasik
Hanoin atu ivolve nia an iha setor agrikultura mosu wainhira Ismenio halo nia knar hanesan adidu de traballador ka labour atache iha Australia iha tinan 2011. Momentu ne'eba nia knar ne'ebe iha, nia loby empresarios sira Australia sira atu simu traballador timoroan sira komesa tinan tuir mai. Durante nia servisu iha ne'eba nia hare katak empresarios sira barak komesa sira nia inisiatutu husi zero. Nia aprende buat barak kona-ba agrikultor sira nia servisu iha Australia no oinsa sira uza sira nia rekursu naturais ho diak.

Nia mos hatutan katak idea atu involve nia an iha agrikultura mai mos husi nia esperensia moris bainhira nia sei kiik. Nia admiti katak nia estudu iha mestrado iha desenvolvemenu internasional hanorin nia buat hanesan moris saudavel no oinsa moris ho organiku.

Hau hakarak sai autor prinsipal nudar agrikultor, aumeismo tempu mos halo advokasia nafatin ba setor agrikultor ho pekuria atu dada joven sira, hodi hamutuk ita desenvolve setor ida ne'e.

Maibe antes nia hahu ho insiativu negosiu ida ne'e ida, Ismenio fila mai hodi kontinua servisu iha governu iha fatin barak ne'ebe nia serve hanesan asesor prinsipal no posisaun ikus mak hanesan Diretor Executive Fundu Desenvolmeentu Capital Umanu to'o 2020.
Produsaun biogas uza fahi nia foer (ten)
Iha 2021 depois de COVID nia tempu, nia komesa nia negosiu iha rai ne'ebe mak nia hola iha Metinaro, Dili.Iha ne'eba nia ho nia familia no ema seluk ne'ebe azuda nia komesa kuda modo, no hakiak animal.

Hau hakarak liga setor hortikultura pekuria ho setor enerjia
Husi hakiak animal ne'e, Ismenio komesa halo produsaun enerjia biogas ne'ebe mai husi fahi. Nia esplika tanba sa mak uza fahi duke animal seluk.

Husi servisu ne'ebe mak nia halo, Ismenio hatudu ona resultadu diak husi sistema produsaun enerjia biogas ne'ebe fo ona enerjia ba nia familia rasik, uza ahi ba tein no mos ba buat seluk tan. Tuir nia esplikasaun, sistema ne'ebe nia uza hodi produs biogas mak liu husi, uza tanki atu kria sistema ne'ebe diak uza ona kalkulsaun ho diak.
Hare husi valor ekonomiku fahi nia valor boot liu atu hanesan tiha ho karau
Ismenio ho fahi ne'ebe nia hakiak iha nia rai iha Metinaro
Ismenio ho fahi ne'ebe nia hakiak iha nia rai iha Metinaro Credit: Isemnio Martins Da Silva
Nia hatete katak, sistema ne'ebe mak iha sei bele produs liu tan enerjia ne'ebe mak makas kuandu nia aumenta tan fahi 50 iha fulan Desembru nia laran. Nia fiar katak aumenta tan karau ne'ebe mak mai mos hare potensialidade ba eskala ba ema seluk no mos komunidae seluk. Ba ida ne'e nia servisu hamutuk ona ho institusaun relevantes iha governu atu oinsa ida ne'e bele uza iha futuru, hanesan opsaun alternativu ba fornese eletrisidade ba ema ne'ebe presiza.

Alende de produsaun enerjia husi sistema biogas ne'e, Ismenio mos uza animal nia ten ne'ebe mak la uza ba produsaun enerjia ba adubu organiku atu tau ba modo no aifuan sira ne'ebe nia kuda.

Ismenio iha nia rai Metinaro ne'ebe nia kuda modo no aifuan sira seluk hanesan lakeru no tomati
Ismenio iha nia rai ne'ebe nia kuda modo no aifuan sira seluk hanesan lakeru no tomati Credit: Ismenio Martins Da Silva
Depois de susesu tiha hari'i sistema produsaun biogas, pasu ne'ebe mak Ismenio halo tuir mai mak kompete iha inovasaun negosiu kiik, ne'ebe Ministeriu Industria no Komersiu Timor-Leste halo liu husi nia institusaun independente IADE. Nia hare katak ho ida ne'e hanesan oportunidade diak atu fahe idea kona ba sistema produsaun biogas no oinsa idea ida ne'e bele moris nafatin.


Iha kompetisaun ne'e, Ismenio manan hanesan premeiru lugar hodi hetan orsamentu no apoiu husi governu. Maibe antes nia, nia mos servisu ona ho ministeriu no institusaun relevantes husi governu hodi hare ba produsaun biogas ne'e atu bele eskala bot liu tan. Nune'e mos hare mos oinsa bele servisu hamutuk ho MAFF atu oinsa bele produs liu tan fertilizer husi adubu organiku ne'ebe sai husi byproducts prosesu biogas.

Ismenio sai manan ka sai premeiu lugar husi kompetisaun negosiu ne'ebe organiza husi IADE. Inisiativu ba nia negosiu mak "balada-hakiak no sistema biogas"
Ismenio sai manan ka sai premeiu lugar husi kompetisaun negosiu ne'ebe organiza husi IADE. Inisiativu ba nia negosiu mak "balada-hakiak no sistema biogas" Credit: Ismenio Martins Da Silva
Hanesan negosiante, Maun Ismenio mos hanoin kona prevensaun no risku husi inisiativu ida ne'e. Poresemplu, hare kona ba prevensaun moras ba fahi, no mos seluk tan.

Ismenio Martins, nain ba negosiu produsaun biogas hamutuk ho estudante nain rua hare fahi luhan
Ismenio Martins, nain ba negosiu produsaun biogas hamutuk ho estudante nain rua hare fahi luhan Credit: Ismenio Martins
Planu ba futuru
Ho susesu ne'ebe mka nia hetan durante tinan rua nia no ho kolaborasaun ho institusaun governu nian, nia hateten katak produsaun biogas ida ne'e sei mulplika tan, tanba nia mos sei hatuatn idea ida ne'e iha fatin seluk ne'ebe nia iha rai ba, hanesan iha Baucau, Natarbora no seluk tan.

Nia mos iha planu, atu servisu hamutuk ho ema husi lkiur ne'ebe hakarak apoiu negsoiu ne'e ba tan oin.

Ho sistema produsaun biogas ne'ebe mak Ismenio halo agora laos atu redus impaktu ba ambiente husi animal nia foer ne'ebe mak sseo arbiru, maibe mos fo valor ne'ebe mak as tebes ba setor enerjia eletrisidade ba komunidade. No ho potensialidade atu habelar tan ba fatin seluk, no replika tan servisu ida ne'e, sei fo impaktu positivu tebes ba desenvolementu nasaun nian.

Ismenio nia istoria fo hanoin ida katak dala ruma ita bele hetan valor boot husi rekursu naturais ne'ebe ita iha ita nia let. Buat ne'ebe mak ita presiza mak aprende no komprende didiak saida mak ita bele halo ho rekursu ne'ebe mak iha; halo planu negosiu inkluido saida mak ita presiza atu exekuta planu ne'e no ikus mai implementa saida mak ita bele halo.
 



 



 



 



 



 

Share