Importante atu kria amizade ho ema ne'ebe kultura la hanesan ho ita

Settlement Guide: Cross cultural friendships

International students report better experiences when they make local friends. Source: iStockphoto / Dedy Andrianto/Getty Images

Get the SBS Audio app

Other ways to listen

Kria belun sai hanesan dezafiu boot ida-ne'ebé ema hasoru iha nasaun foun ida. Dala barak Ita iha tendensia atu forma rede apoiu ho ema husi ita nia kultura rasik. Maibé hanoin to'ok oinsá atu habelar ita nia sirklu sosial hodi kria amizade ho ema ne'ebe kultura la hanesan ho ita, ne'ebe iha parte ida bele hadi'a ita-nia hanoin no hasa'e ita-nia sentimentu pertensa.


Key Points
  • Liu husi amizade ho ema husi kultura seluk, ita bele hetan esperensia migrasaun ne'ebe diferente esperensia m
  • Kultura isolado ka kria zona rasik bele prevene ita atu asesu ba informasaun importante iha nasaun foun.
  • Amizade ho kultura seluk bele fó perspetiva foun no hametin ita-nia sentimentu pertensa.
  • Limiti ita nia an iha sirkulu kultura ida, sei la fo no kria relasaun diak ho ema seluk.
Ita bot halo belun ho ema nebe kultura la hanesan ho ita?

Esperensia hela iha rai dok bele halo ita senti mesak, tamba nee buka hatene kona ba oinsa atu hetan apoiu liu husi amizade ne'ebe hari'i.

Iha parte seluk mos, hakat sai husi ita-nia area kulturál rasik, bele hadia ita nia perspetiva no haforsa ita-nia sentimentu empati.

Tuir peritu amizade no migrasaun Dr Harriet Westcott hateten katak, halo belun ho ema nebe kultura la hanesan, bele hatudu ita nia similaridadi entre ita ho sira.

"Bainhira ema mai iha Australia, sira dala barak liga ho esperiénsia migrasaun nian. Iha forma migrasaun oin-oin ho mos razaun oi-oin halo sira muda iha ne'e. Dala barak ema nia esperensia muda mai iha ne'e bele benefisu ba ita - maibé bele mós sai traumatiku, tamba ne'e sensitivu tebes atu koalia ho sira kona ba asuntu ida ne'e."

Kultura "isolado"

pexels-kindel-media-7149165.jpg
Make friends in Australia: the importance of cross-cultural friendships
Profesor Catherine Gomes haktuir katak; Ita senti ita iha ligasaun diak ho ema ne'ebé hanoin hanesan ho ita, maibé iha mós dezafiu sira.

"Problema mak dala barak ita moris isolado tebes. Kuandu ita iha situasaun ida ne'e, susar ba ita atu hetan informasaun no impaktu husi nee ita kontinua hanoin hanesan uluk no laiha mudansa. Konsekensia husi moris hanesan mak ita ladun iha informasaun foun, normalmente saida mak hauita nia kolega hatene, ida nee mak ita hatene. Ida ne'e bele sai problema, tanba ita la komprende oinsá mak bele moris iha ema nia rain."

Kria amizade ne'e la fasil

Oinsa se ita hasoru difikuldade urjente no presija asistensia ema seluk nian?

Tuir Profesor Gomes nia hanoin; rasaun forte ba krea belun ho ema seluk husi kultura seluk mak fahe informasaun ba malu.

"Ida nee esemplu diak ida atu forma relasaun belun ho ema seluk. Esemplu, se karik ita presija atu liga ba numreu emerjensia niaa? ema barak bele fo numeru narak deit mai ita. Hau mai husi Sinagpore, tamba nee ba hau numeru emerjensia mak 999 laos 000. Ida nee lisaun ida atu importante halo belun ho ema lokal sira."
Settlement Guide: Cross cultural friendships
People born and raised in Australia can exist in a cultural bubble too. Credit: SolStock/Getty Images
Dotor Westcott mos hateten katak, Ema lokál sira mós tenke rekoñese problema ne'ebé ema foun sira hasoru, no importánte tebes atu simu sira ho realidade ne'ebe sira hasoru. Ida ne'e hodi hatudu laran-di'ak no fó buat ne'ebé di'ak ba ema foun sira ne'e.

"Relasaun amizade ho ema seluk ne'e relasaun ida nebe voluntariu, dala ruma ita hakarak atu halo belun ho ema, maibe ema lakohi tamba sira nia moris nebe okupado tebes. nee labele halo ita sente an, tamba de facto sira nia moris okupdao duni. Tmaba nee importante tebes atu moris ho neon nakloke e hare ita moris hanesan jornada ida. Ita sei hasoru ema nebe mak interese atu halo amizade ho ita."

Ema ne'ebé moris no bot iha Australia mós bele hasoru obstaklus hanesan, moris iha sira nia ambiente mesak.

Halo parte ho ita nia ambiente

Profesor Gomes hatutan tan katak, halo relasaun belun ho ema seluk, fora de ita nia nasionalidade nebe nia kultura ho sirku etniku la hanesan ho ita, sei kria no fo sentimentu pertensa ba ita an rasik.
Settlement Guide: Cross cultural friendships
Sai kolega ho ema seluk no fo ita nia konfiansa bele kria amizade ba tempu barak. Credit: Lucy Lambriex/Getty Images
"Se ita iha belun ho ema rai nain, Australiano sira, ita nia sentimetu pertensia sei ajuda tebes ita. Se ita liga mak ema nebe mai husi ita nia rain ka kultura hanesan, ita la ajuda ita nia an atu halo mudansa ruma, maibe ita mak nafatin, diferensua mak ita muda deit husi ita nia rain ba rai seluk nebe nia kultura la hanesan."

Amizade ho kultura seluk hanorin ita dalan seluk atu hanoin no hadia ita nia moris.

Bainhira ita ko'alia kona ba atu sai husi ambiente kulturál rasik e ba liga ema seluk, ema barak dehan, sira ta'uk no hetan difikuldade atu halo ida ne'e. Maibé labele husik ita nia ta'uk atu prevene ita husi kria belun ho ema seluk.
Se ita kria deit amizade ho ema ne'ebe kultura hanesan ho ita, ita sei la kria perpetiva foun no la hadia ita nia moris ba oin, buat ne'ebe iha mak ita muda husi ita-nia rain ba rai seluk ne'ebe nia kultura la hanesan ho ita nian.
Max Tkachenko


Share